Hääbuv linn
Vendade Strugatskite nimi on tuttav igale vähegi avarama silmaringiga Eesti lugejale ja peaaegu kõik nende kirjutatu on meie õnneks ka eesti keelde tõlgitud; ometi oli millegipärast seni tõlkimata „Hääbuv linn”, romaan, mida paljud peavad nende kõige olulisemaks. Romaan sai pealkirja Nikolai Roerichi tuntud samanimelise maali järgi, mis vapustab oma sünge ilu ja lootusetusetundega: „Ammu hukule määratud, seisis ümberpiiratud linn mao haardes. Ja veel kaua ei aimanud keegi halba – inimesed sõid ja jõid, abiellusid, läksid mehele. Ja kui tund tuli, lõid nad häirekella, kuid minna ei olnud enam kuhugi.” Romaani tegevus toimub kummalises linnas, mida ühelt poolt piirab kõrge sein ja teiselt lõputu kuristik, ja sellesse linna tuuakse kokku inimesi kõigist maa ajastutest. Romaani kandev teema – kuidas noore inimese maailmapilt sotsiaalsete olude survel kardinaalselt muutub, kuidas veendunud fanaatikust saab pidetu, ideoloogilises vaakumis ulpiv sihitu ja eesmärgita olend –, oli kirjutamise ajal nii terav, et käsikiri ootas avaldamiseks sobilikku aega kuusteist aastat.