Eesti kurjategija algus ja lõpp: "Juhan Julma elulugu"
Selles raamatus on kõike ja kõigile. Nii noortele kui vanadele, nii meestele kui naistele, olenemata rahvusest, usust ja karjääripulkadest. Keegi võib hakata naerma, keegi nutma. Mõni lihtsalt muigab, mõni päris vihastab. Kuid tegelikult on see ikkagi juturaamat, kuigi elulooline, palju fantaasiat, väljamõeldisi. Palju kokkusaatumisi ja sarnasusi. Kuid samas on see raamat elust, mis on täis - valetamist ja varastamist, röövimist ja vägistamist, tapmist ja tagaajamist- üleüldist õnnetust, õudust! Kõigeväiksemgi õnnekiir lämbus, enne kui ta särama jõudis hakata . Ja põgenemine - põgenemine kõikide eest- sõprade, vaenlaste, mentide ja muidugi kõige raskem iseenese eest. Terve elu! Kogu elu! Minu elu! Lõpmatuseni! Minu ainukeseks sooviks on kirjutades seda raamatut, paljudele erinevatele lugejatele kui igaükski leiab kas, siis ridade vahelt millesti või kellestki ta saaks hoiduda, ennetada või üldse kaugelt... teha järeldusi, otsuseid, õigeid! Kui keegigi jõuab ära hoida, kas või üheainsa valeteo, õnnetuse, kuriteo - neid kõike on see raamat paksult täis, siis loen vähemalt sedagi oma kirjutamises õnnestunuks. Ka pole see raamat, mingi dokumentaalteos või ajalooline. Ei mingit täpsust ega konkreetsust - ega midagi isiklikku. Kes suutis jäi veepeale oli ka neid kes murdus, aga karistused on saadud kellele rohkem, kellele vähem. Jumal olgu otsustajaks! NB! Mina isiklikult loen seda raamatut - pihtimuseks elulooliseks juturaamatuks!
Austusega J. Mosin
Austusega J. Mosin