Hoonete veevarustus

Õppevahend, mis tegeleb vedelike ehk hüdromehaanikaga ja gaaside ehk aeromehaanikaga. Nii nagu tahke keha mehaanika, mida käsitletakse staatika ja tugevusõpetuse õppeaines, jaguneb ka hüdroaeromehaanika staatikaks ja dünaamikaks. Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike tasakaalu tingimusi. Selle põhiülesanne on uurida rõhu jaotust seisvas vedelikus ja selles asetseva jäiga keha pinnale või anuma seinale mõjuvaid jõude. Hüdrostaatikat rakendatakse vesiehitiste, laevade ja hüdrauliliste masinate konstrueerimisel. Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ja liikuvas vedelikus asetseva jäiga keha pinnale mõjuvaid jõude. Eristatakse ideaalse vedeliku, kus ei arvestata sisehõõrdumist, ja reaalse (viskoosse) vedeliku hüdrodünaamikat. Hüdrodünaamikat rakendatakse laevade,hüdroturbiinide ja pumpade konstrueerimisel, põhjavee ja nafta filtratsiooni ning merevee hoovuste uurimisel. Klassikaline hüdraulika tegeleb homogeensete vedelikega, nn tilkvedelikega, mis moodustavad pideva, tühikuteta ja võõrosakesteta keskkonna. Mittehomogeensed vedelikud on näiteks suspensioonid ja ehitussegud. Õppevahendi koostamisel on kasutatud varem ilmunud õpikuid ja monograafiaid. Nii on koostaja esimeses peatükis toetunud G. Peetsi ja Ü. Ugaste füüsikaõpikutele (vt kasutatud kirjanduse loetelu), teises ja kolmandas peatükis L. Tepaksi ja A. Maastiku, H. Haldre, T. Koppeli, L. Paali hüdraulikamonograafiatele, ülejäänud peatükkides põhiliselt L. Paali, H. Mölderi, H. Tibari ja V. Suurkase veevarustuse monograafiatele.